Ma ei tea, kust pagan läheb piir ning sa ei igatse seda inimest pärast iga hüvastijättu üha rohkem? Reedel olin üheksani Rogeri pool (alates kolmest) enne seda veetsin mõned tunnid liisuga, meie jututeemad läksid üllatavalt asjalikuks. Laupäeva hommikul läksin taas ning täna lõunal tulin koju. Selle aja jooksul harjusin ta ligidusega nii ära, et kui ta viru all oleasse bussikasse ära saatsin ning ta bussile läks oli mul ära kõndides sees nii tühi tunne.
Viimasel ajal on mul võimsad meeleolu kõikumised, üsnagi ärritav tegelikult kui ma ei tea poole ajast mis mul täpselt viga on, aga ikkagi olen ma kas kurb, vihane, rõõmus või kõike korraga.
Vaatasime tema juures Shreki ning ka niisama telekat, poole American Dad-i pealt hüüatan äkitselt : "KUULE, TULNUKA NIMI ON KA ROGER!!"
Offtopic: Simpsonite seekordne osa on armas :)
Aga mõni inimene on väga andekas tulles mulle poole öö pealt vahukoorega kallale. Aga see oli maitsev ning suutsin oma särgilt küllalt palju kokku koguda, et talle üks väga maitsev ja kleepuv seljale patsutus anda ning toredalt lumivalge põse silitus (JÕULUVANA).
Tegelikult, meil oli tõesti tore, või noh, vähemalt mul, tema kohta ma ei tea, aga loodan, et tal ka. Järgmine nädalavahetus aga on mul ainult tuupimist täis, kuna 30-nendal on ju see üleminekueksam ning inglise keele grammatikareeglid pole just mu tugevaim külg.
Hetkel vist lõpetan, eks kunagi hiljem kirjutan uuesti.

No comments:
Post a Comment