Edit: Ega aega eriti edasi pole läinudki, minuti pealt täpselt kolmkümmend kuuekümnendiku tunnist, aga ma tahtsin lihtsalt lisada, et ma rikkusin selle filmielamuse enda jaoks kergelt ära. Vaatasin kevadel millalgy Andy Sixx-i videosid ja nüüd iga kord kui keegi selle juuksuri tooli istub kerkib mulle silmeette pilt natukene teistsugusemast Toddist kes laulab ei millestki vähemast kui banaanist.
Have this banana please....
Edit: Nonii, Mõlemad filmid on läbi vaadatud ja tõsiselt, Sweeney Todd oli huvitav! See lõpp läks küll pisut hamletiks ära, u know, kõik hakkasid üksteis seal mõrvama ja lõpuks roomas umbes 10 aastane poiss luugi alt välja ja tõmbas žiletiga ainsal ellujääjal tema kõik kõris asuvad arterid katki (ma ei leidnud ühtki sobivat sõna). Sellegi poolest hea film, The Librariani lõpp meeldib mulle kõige rohkem, see on kogu filmi jooksul kõige koomilisem, nii, et kui veab saab isegi muige suule veetud, loomulikult seda vaid sobiva tuju juures. Ega see suurem asi film ei olnud, aga vaadatav, esimene kord võib isegi huvitav olla, aga ma vahtisin selle lihtsalt viimase 10 minuti pärast läbi.
Nüüd natuke plaksutamist kah, kell on 12 ja Sandra on lõpuks üleval, võttis alles aega... (ja seda räägib inimene kes ärkas eile kell pool kolm lõunal)
Nonii, lõpetan siis vist ja hakkan järjekordset filmi vaatama, kitarrini on veel aega, seekord siis The school of Rock. Olen ka seda küll varem näinud, aga panin otsingusse Rock ja see oli üks esimesi filme mis on tõepoolest filmid mitte kontserdite live-d mis ette hüppas.
No comments:
Post a Comment