Oijah, oijah oijah.
Kas asi on minus ja selles, et ma ennem kodustele ülesannetele ja töödele erilist tähelepanu ei pööranud ning nüüd seda teen, või on igale viimselegi kui õpetajale tulnud pähe soov mu ajust viimased töötavad rakud ka veel välja kurnata. Ma olen homse päeva jooksul tänu kevadkontserditele vaid kahes tunnis, ühes neist on töö ja teises tuleb tekst peast ära rääkida. Tore.
Loomulikult on mu klass lihtsalt vapustav, inimene tuleb ja viskab tunni alguses sulle lihtsalt kõva jalgpalliga lambist vastu pead, irvitab ja annab teada, et sa oled hale sõpradeta friik. Tänud Ollu.
Aga jah, üheksast hakkab proov, 11-nest on esimene kontsert, ühest järgmine ja lõpuks kuuest kolmas. See tuleb üks pikk päev..
Saime muide lastekoori konkursil 12 koha. Vähemalt ei olnud viimased, sest Segakooriga suutsime me siiski pronkskategooria ainuke laureaat olla..
Eile ebaõnnestusin kitarris nii selle viimase kümnekonna minuti jooksul väga korralikult, ei hakka isegi seletama kui puusse mõne asjaga panin ning Rogeriga pole tänu ta muusikakoolile kah saanud eriti palju aega koos veeta
.Meil on täis üle kahe kuu juba. Ja kui väga Kallis ta mulle on.
No comments:
Post a Comment